karjaaial justkui päike
hüpleb hänilane väike.
osavalt ta haarab sääse,
kärbes samuti ei pääse.
vahel hüppab lamba selga,
ratsasõitu lind ei pelga.
nopib villa vahelt saaki,
justkui kaevandaks sealt maaki.
pesapaik tal ka siinsamas,
emaslind just pesal lamas.
kuival mättal kulu varjus
leidis selle üles karjus.
hänilane tegelikult
ise karja hoidma kipub.
küllap ta on mõelnud ammu:
''oleks mul vaid rohkem rammu!''
kas ise mõtlesid?
ReplyDelete